Sudoku tänapäevases vormis leiutas Howard Garns, ameeriklasest arhitekt, ja see avaldati esmakordselt "Number Place'ina" ajakirjas Dell Pencil Puzzles and Word Games 1979. aasta mais. Jaapani kirjastaja Nikoli tõi selle 1984. aastal Jaapanisse nime "Sūji wa dokushin ni kagiru" all ja nimi lüheneti sõnaks Sudoku. Sellest sai ülemaailmne hullus pärast seda, kui Londoni The Times hakkas seda 12. novembril 2004 trükkima. Allolevad kuupäevad ja nimed pärinevad iga lõigu lõpus nimetatud allikatest.
Howard Garns (1905 kuni 1989), pensionil arhitekt Connersville'ist Indianast, kujundas mõistatuse, mida me nüüd sudokuks nimetame. See ilmus "Number Place'ina" ajakirjas Dell Pencil Puzzles and Word Games 1979. aasta mais 9x9 ruudustikul üheksa 3x3 ruuduga ja reegliga, et 1 kuni 9 esinevad igas reas, veerus ja ruudus ühe korra.
Dell ei trükkinud autori nime. Mõistatuste toimetaja Will Shortz tuvastas autorsuse 2005. aastal: Garnsi nimi oli kaastööliste seas loetletud ainult numbrites, mis sisaldasid Number Place'i. Garns suri 1989. aastal ega näinud hullust kunagi.
Garns toetus vanematele ideedele. Leonhard Euler uuris 18. sajandil ladina ruute, ruudustikke, kus iga sümbol esineb igas reas ja veerus ühe korra, ilma ruutudeta ja lahendamiseta. Prantsusmaal trükkis ajaleht Le Siècle 19. novembril 1892 9x9 maagilise ruudu 3x3 alamruutudega ja La France täiustas seda 1895. aastal. Kumbki ei olnud mõistatus, mida me täna mängime, sest kumbki ei ühendanud rea, veeru ja ruudu reeglit ühes lahendatavas mõistatuses. (Allikad: Wikipedia artiklid "Sudoku" ja "Howard Garns", mis viitavad Will Shortzi 2005. aasta Garnsi tuvastamisele.)
Sudoku on lühend Jaapani fraasist "Sūji wa dokushin ni kagiru", mis tähendab "numbrid peavad olema üksikud". Täisfraasist sai mõistatuse Jaapani pealkiri, kui Nikoli president Maki Kaji selle 1984. aasta aprillis kasutusele võttis. Seejärel lühendas ta seda, võttes iga liitsõna esimese kanji: sū (数, arv) ja doku (独, üksik või üksi), mis andis 数独, Sudoku. Nimi kirjeldab reeglit: iga number esineb oma reas, veerus ja ruudus üks kord.
Nikoli seadis mõistatustele ka oma standardid: sümmeetriliselt paigutatud etteantud numbrite lahtrid ja üks lahendus mõistatuse kohta. Sudoku matemaatika selgitab, miks unikaalne lahendus vajab minimaalset arvu etteantud numbreid. (Allikad: Wikipedia "Sudoku"; Nikoli ajalugu, nagu seal esitatud.)
| Aasta | Sündmus |
|---|---|
| 1780. aastad | Leonhard Euler uurib ladina ruute |
| 1892 | Le Siècle trükib 9x9 maagilise ruudu 3x3 alamruutudega |
| 1979. aasta mai | Howard Garnsi "Number Place" ilmub ajakirjas Dell Pencil Puzzles and Word Games |
| 1984. aasta aprill | Nikoli avaldab selle Jaapanis nime "Sūji wa dokushin ni kagiru" all, hiljem Sudoku |
| 1997 | Wayne Gould leiab Tokyo raamatupoest sudoku raamatu |
| 12. november 2004 | Londoni The Times hakkab sudokut avaldama |
| 2005 | Will Shortz tuvastab Garnsi leiutajana |
| 2006 | Esimene sudoku maailmameistrivõistlus |
Wayne Gould, uusmeremaalane ja hiljuti pensionile jäänud Hongkongi kohtunik, leidis 1997. aastal Tokyo raamatupoest sudoku raamatu. Ta kulutas umbes kuus aastat tarkvara kirjutamisele, mis suutis mõistatusi genereerida, ja veenis siis Londoni The Timesi neid trükkima. Esimene Timesi mõistatus ilmus 12. novembril 2004 ja teised Briti ning rahvusvahelised ajalehed järgnesid kuude jooksul. (Allikas: Wikipedia "Sudoku".)
Sudoku elab nüüd ajalehtedes, raamatutes, rakendustes ja veebilehtedel ning võistluslahendamine on kasvanud organiseeritud spordiks maailmameistrivõistlustega, mis peeti esmakordselt 2006. aastal. Mõistatuste kujundajad leiutavad jätkuvalt variante, mis muudavad ruudustiku reegleid, näiteks killer-puurid või suuremad lauad. Mängimist alustamiseks loe, kuidas sudokut mängida, ja vali avalehel Lihtne mõistatus. Uudishimulik teise äärmuse suhtes? Vaata raskeimaid sudokusid või küsi, kas sudoku on aju jaoks hea.